MEDITATSIOON.

Viisin alla oma mõtted
ja hingamise ka.
Kaotades kõik petted
Vaikust tundma hakkasin ma.

Mis üle keha siis randus
Kui värelev viiv
Pisut virvendas ja mandus
see viimnegi KIIV.

Nüüd libiseb rahu
nii alla kui üles.
Mis minusse ei mahu
seda hoian ma süles.

Kui üles tõstes käed
Jin, Jang eraldi mu ees.
Tunnen kuis tõusevad väed
Nõnda CHI-gi voolab mu sees.
…..

Kus minus nüüd selgus sai?
Kas oli see kõigest,
Suure TAO
Väike Pai?

DAO MÕÕGAD – AKNALAUAL.

Kaks veepiiska suur taeva-
laotus lasi valla,
hakkasid liikuma, langema
Maa peale alla.

Algul areldi teineteist
kombati, piiluti
Seejärel kiirelt
tuttavaks tutvuti.

Kiiruse kasvades
tõusid ka keerud
tikitud tunnete
sügavad veerud.

Siirus tunnete mängus
vee ilu läbipaistev selgus.

Algne rõõm seal kiiresti kängus
raskus ja väsimus üle piiskade valgus.

Kiiruse kasvades läheneb
maapind hooga.
Korraks veel piisad
jõudsid võtta ühe poogna.

Koju mullale jõudes
vesi üheks siis valgus
sest kõige lõpp
see on uue algus.
……..

Hetk…viiv…
täna neljapäev on siin
taevas kogub siniseid rünki
DAO mõõgad aknalaual
ei täida veel südameis lünki.

Pühapäev vihmane 2009.a.

ARMEN MARTSEPP
on tegelenud 6 aastat MEETODIGA