Sõidan koju magama,

mõtted mujal silamas.

 

Kummatigi kõik on vaikne,

tähel-panu siin on paikne.

 

Jätab muid kus seda teist,

ainult siin on õigem vist.

 

Õigem jah, sest mujal pole,

rahul ega rahulolev.

 

Jätan kõik mis muust ja maailmast,

võtan omaks rahu vaevast.

 

Jälgin ainult tuulesuunda,

jälgin jälgijata venda.